Rõõmuküllast suve ja kosutavat suvepuhkust

Suvevaheaeg on lõpuks käes.
See kooliaasta on lõppenud. Sügisel kooliteed alustades, teadsime, et see aasta Vabaduse koolimajas on meile - nii õpilastele kui õpetajale  viimane. Teadsime, et meil tuleb töörohke,  huvitav  ja põnevate tegemistega aasta. Aga tuli  hoopis  jõudu katsuda distantsõppega ja loobuda  mitmetest toredatest planeeritud üritustest.
Aga te saite koduõppega väga hästi hakkama. Viienda klassi õpitulemused olid meie klassis väga head ja uusi teadmisi ja oskusi saime me kõik  tublisti juurde.

Armsad õpilased ja lapsevanemad!
Suur aitäh teile!

Need viis aastat on lausa lennanud. Ja siin te siis oletegi: suuremad, ilusamad, iseteadvamad, targemad,  julgemad.
Mäletan, teid ka pisikeste koolijütsidena, silmis ärevus, uudishimu, teadmata veel kuhu minna, kuidas olla...
Oli palju uusi kaaslasi, õpetajaid, keda tuli tundma õppida ja kellega harjuda.

Saagu need kooliaastad, mis olime RG Vabaduse tänava koolimajas oma armsas klassis, paljude kaunite mälestuste maaks, mida ikka ja jälle tahate meenutada ja endas kanda.
Olete mulle väga kallid!

Õppepäev Palamusel

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud…“ Nii algab eesti kirjandusvara üks tähtteoseid „Kevade“.

Õppeprogrammis räägiti, kuidas kirjutas Oskar Luts raamatu „Kevade“ ja kuidas valmis samanimeline film. „Kevade“ filmile hakati mõtlema juba 1950. aastatel, kui 1954. aastal Draamateatris esietendunud „Kevade“ kujunes ootamatult ülipopulaarseks. Filmi stsenarist oli Kaljo Kiisk, kes ise mängis filmis kellamees Liblet. „Kevade” filmimine algas 1. märtsil 1969. Just sel päeval filmiti Palamusel esimesed kaadrid üle lagendiku sõitvast reest ja Imeliku ning Kuslapi koolitulekust. Vaatasime filmi „Kevade“ saamisloost ja saime tuttavaks  raamatu-ja filmitegelaskujudega.

Oli huvitav  koolitund vanaaja koolimajas ja ringkäik Palamusel.